Näitus "Hipster Vilde"

Kirjanik Eduard Vilde (1865-1933) sünnist möödub tänavu 160 aastat.

Poolteist sajandit tagasi ei olnud Vilde aga mitte “kivisse raiutud” klassik, vaid hoopis ESIMENE.

Meie esimene suurte romaanide autor.

Meie esimene naljakirjanik.

Meie esimene reisikirjanik.

Meie esimene krimikirjanik.

Meie esimese psühholoogilise romaani autor.

Meie esimene teatri- ja kirjanduskriitik.

Meie esimene tõeline eurooplane.

Loetelu on pikk ja seda võiks jätkata. Eduard Vilde elusaatus oli kirju ning tema tegutsemisampluaa äärmiselt lai. Vilde oli kirjanik, ajakirjanik, dramaturg, diplomaat, reisimees, arvamusliider, humanist, demokraat, härrasmees, keeleuuendaja, patrioot, väsimatu õigluse eest võitleja ja südametunnistusele koputaja.

Eesti raamatu aastal võib uhkelt öelda ka seda, et just Vilde pani eesti rahva lugema. Oli ju 19. sajandi eesti kirjandusmaastik veel võrdlemisi hõre ning Vilde seiklus- ning naljajutud olid täpselt see, mida rahvas vajas. Rahvas lausa neelas Vilde jutte! Nii oligi sajandivahetuseks saanud Vildest konkurentsitult eesti populaarseim kirjanik. Kui Teataja joonealusena hakkas ilmuma Vilde ajalooline romaan „Mahtra sõda“, kogunesid kannatamatud inimesed juba varahommikul ajalehetoimetuse ette uut järge ootama ja asusid sealsamas tänaval innukalt uusi peatükke lugema.

Vilde looming on äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Ainuüksi Vilde kogutud teoste maht ületab 10 000 lehekülge! See lisab Vildele veel ühe tiitli – ta on nimelt meie enim kirjutanud kirjanik.

Näitus “Hispster Vilde” toob välja selle, kuivõrd kaasaegsena mõjuvad Vilde isik ja looming ka praegu.

Pole kahtlust – kui Vilde elaks praegu, oleks ta kindlapeale Kalamaja hipster!

Näitus on koostatud Eduard Vilde juubeliaastaks Tallinna Kirjanduskeskuse poolt ja jääb avatuks Tabasalu raamatukogus 5. märtsist 11. aprillini.