Loeng Struve kaarest
Kas maakera on ümmargune ja milline panus on selles uuringus eesti talupojal?
Tule ja kuula 28. aprillil kell 18:00 Tabasalu raamatukogus.
Erakordse ülemaailmse väärtusega arhitektuuri- ja looduspärandit ühendavasse UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub 2024. a seisuga 1223 paika. Üks ainulaadsemaid kandeid selles nimekirjas on Friedrich Georg Wilhelm Struve geodeetiline kaar.
Kas sa tead, mis see on?
Struve kaar sai oma nime Tartu Ülikoolis töötanud tuntud astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve järgi. Tema juhtimisel toimus aastail 1816-1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli määrata kindlaks maakera kuju ja suurus. Mõõdeti 2820 km pikkune meridiaanilõik, mis ulatub Põhja-Norrast Musta mereni.
Mis teeb Struve geodeetilise kaare eriliseks? See on üks vähestest teaduspärandi näidetest maailmapärandi nimekirjas. Tegu on kümne riigi ühispärandiga: suur ajalooline meridiaanikaare mõõtmistöö hõlmas kümmet praegust Euroopa riiki: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova. Eriline on ka see, et mälestise lugu on palju suurem kui tema füüsilised tunnusmärgid – see on pärand, mida keegi ei näe.
Teadmisi jagavad Epp ja Riin Alatalu, kes on tegelenud kultuuri ja pärandi hoidmise ning tutvustamisega erinevates ametites.
Tutvuda saab ka pärandit tutvustava 1000 tükist kokkupandava puslega, mis aitab läbi mängu pilti kokku saada ja mõelda, mis ajendas teadlasi 19. sajandil nii hiiglaslikku mõõtmis- ja arvutustööd ette võtma.