„Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg eesti kunstis ja kirjanduses”
Tallinna Kirjanduskeskuse näitus Tabasalu raamatukogus 14.02-31.03Kohvik on koht, kus ma kohtun maailmaga, sest igas kohvikus võid avastada märke kõikidest maailma kohvikutest.
– Jaak Jõerüüt
Näitus uurib 20. sajandi algusest tänapäevani märgiliste kohvik-Treffpunkt’ide fenomeni (Werner, Pegasus jt) ning kohvikute sotsiaalse ja vaimse ruumi loomingulist mõju siinsetele loojatele.
Tänavu möödub sajand nii kirjandusrühmituse Siuru tähelennust kui ka sõna „kohvik” sünnist. Siurulased olid esimene põlvkond linnakirjanikke, kelle jaoks kohviku roll muutus eksistentsiaalseks. Ühe sellise „purjutava kohvijoomingu” käigus sündis 1917. aasta kevadel Siuru seltskondliku keelemängu kestel ka uudissõna kohvik.
Pea igast kümnendist 20. sajandi algusest tänaseni pärit luulevalik loob eripalgelise kollaaži seisunditest (argisest ülevani), mis on ühel või teisel viisil kantud kohvikus viibimise või kohvi joomise meeleoludest. Luuletusi on H. Visnapuu, A. Alliksaare, J. Kaplinski, V. Luige, J. Jõerüüdi, D. Kareva, J. Rooste ja paljude teiste loomingust, ka näiteks Toomas Hendrik Ilvese varasemast luulest.
Luuletuste ja proosakatkendite, kooslus peegeldab kohvikute rolli linnamiljöös ja nende positsiooni linna kultuuriliste märkidena, kohvikute atmosfääri inspireerivat potentsiaali ja kohvikukülastajate kirevust.